Plasma lõikamismasin

Argoon on inertgaas ja selle plasmakaar on stabiilne. Stabiilsus tähendab, et gaas ei reageeri kõrgel temperatuuril peaaegu ühegi metalliga. Argooni lõikamiseks kasutatavate elektroodide ja düüside kasutusiga on üldiselt pikem kui teiste gaasidega kasutatavatel elektroodidel ja düüsidel. Argoonil on lõikamise ajal piirangud madalama plasmakaare ja entalpia tõttu. Lisaks põhjustab argoongaasi lõikamise kasutamine argoongaasiga kaitstud keskkonnas paratamatult räbu probleeme. Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et sulametalli pindpinevus on ligikaudu 30% suurem kui lämmastikukeskkonnas. Need probleemid on üks põhjus, miks argooni kasutatakse plasmalõikamisel harva.

Lämmastikul on parem plasmakaare stabiilsus ja suurem energiajoa kui argoonil, eriti kõrgema toitepinge korral. Lisaks tekitab see lõike alumisele servale minimaalse räbu isegi väga viskoossete metallide, nagu niklipõhised sulamid ja roostevaba teras, lõikamisel. Lämmastikku võib kasutada eraldi või segatuna teiste gaasidega. See hõlbustab ka süsinikterase kiiret lõikamist.

Õhk koosneb 78% lämmastikust ja 21% hapnikust, mistõttu on see plasmalõikamiseks sobiv gaas. Õhu hapnikusisaldus teeb sellest ühe kiireima gaasi pehme terase lõikamiseks. Lisaks, kuna õhku on kõikjal, on see ökonoomne gaas. Negatiivne külg on see, et selles protsessis kasutatavate elektroodide ja düüside eluiga on sageli lühike, mis suurendab lõikamiskulusid ja vähendab tõhusust. Lisaks on õhu kasutamine eraldiseisva gaasina problemaatiline, kuna see põhjustab räbu rippumist ja vähendab oksüdatsiooni.

Nagu õhk, võib hapnik suurendada pehme terase lõikekiirust. Suure energiaga plasmakaare lõikamine ja kõrge temperatuuriga hapniku kasutamine lõikamiskiiruse suurendamiseks. Hapniku kasutamiseks on aga kõige parem kasutada kõrgele temperatuurile vastupidavaid ja oksüdatsioonivastaseid elektroode.

Vesinikku kasutatakse sageli abigaasina segatuna teiste plasmalõikusgaasidega. Üks levinumaid kombinatsioone on vesinik ja argoon, mis toodab plasmalõikamisel üht võimsaimat gaasi. Argooni segamine vesinikuga suurendab oluliselt argooni plasmajoa kaare pinget, entalpiat ja lõikamisvõimet. Selle kombinatsiooni lõikamise efektiivsus suureneb ka veejoaga kokkusurumisel.

Kontrollige kõrgsageduskaare süüteahelat. Esmalt kontrollige 110 VAC toiteallikat ja jälgige, kas G1 ja G2 vahel on tühjendussädemeid. Kui ei, siis on selle põhjuseks tavaliselt probleem 110 VAC toiteallikaga või G1 ja G2 hoidva bakeliitplaadiga, mis imab niiskust, põhjustades tühjendeid ja kõrgepingeid. Kuivatage bakeliitplaat elektripuhuriga ja taastage 110 VAC võimsus. Kui kaarsüüde ikka ei ole, kontrollige kõrgsageduskaare süütejuhet. Kõrgsagedusliku nahaefekti tõttu võib traat halvasti kokku puutuda düüsi sees oleva juhtiva rõngaga või olla tihendusrõnga tõttu lühises jahutusveega. Põleti lahtivõtmine, kõrgsagedusliku juhtme pingutamine või tihendi vahetamine lahendab tavaliselt probleemi.

Kõrgsageduslike sädemete ilmnemisel kontrollige esmalt, kas vooluahelas on 400 V alalisvoolu pinge. Kui ei, siis kontrollige, kas kolmefaasilisel toiteallikal puudub faas. Seejärel kontrollige suure võimsusega türistori ja päästiku trükkplaati toitekarbis. Kui toide on normaalne, avage PLC juhtkarp ja kontrollige PLC sisend- ja väljundsignaale. Sisendite hulka kuuluvad jahutusvee ja lõikevee voolusignaalid, samuti lämmastiku ja hapniku rõhu signaalid. Kui jahutusvee või lõikevee voolusignaali pole, vahetage jahutusveepump ja lõikeveepump. Kui lämmastiku- või hapnikurõhu signaali pole, kontrollige lämmastiku ja hapniku allikaid ning kontrollige torude lekkeid. Kui kõik käivitustingimused on täidetud, kontrollige põletit. Kui elektroodi varda sees või otsikul olev tihendusrõngas on kahjustatud, tungib vesi elektroodi ja düüsi vahelisse õõnsusse, põhjustades lühise alalisvoolu toiteallika ja düüsi vahel, vältides toorikuga silmuse teket. . Tihendi vahetamine ja põleti uuesti kokkupanek peaks probleemi lahendama.

Seda iseloomustab võimetus töödeldavat detaili läbistada, liigne räbu või ebaühtlased lõiked. Tavaliselt on selle põhjuseks põhikaare ebapiisav kokkusurumine, mille tagajärjeks on paks kaare sammas ja ebapiisav läbitung. Peamine põhjus on ebapiisav lõikegaasi rõhk või leke lõikegaasitorustikus. Kontrollige kombineeritud solenoidventiili, kombineeritud lülitit ja õhutoru, mis juhivad lõikegaasi. Kui kasutate koopiadüüsi, võivad valed parameetrid põhjustada õhuvoolu katkemise elektroodi ja düüsi vahel, põhjustades selle probleemi.

Plasma lõikamismasina tööprotsessi käigus süüdatakse esmalt plasmakaar. Kõrgsageduslik ostsillaator ergastab gaasi elektroodi ja düüsi siseseina vahel, põhjustades kõrgsageduslahendust, mis osaliselt ioniseerib gaasi ja moodustab väikese kaare. See suruõhu jõul liikuv väike kaar väljub düüsist ja süütab plasmakaare, mis on sädemegeneraatori peamine ülesanne. Tavaolukorras on sädemegeneraatori tööaeg ainult 0,5 kuni 1 sekund. Kaare automaatse kustutamise ebaõnnestumine on tavaliselt tingitud juhtlülitusplaadi komponentide valest asetusest või valedest tühjenduselektroodide vahedest sädemegeneraatoris. Kontrollige regulaarselt sädemegeneraatori tühjenduselektroodi, et selle pind oleks sile, reguleerige sädemegeneraatori tühjenduselektroodide vahet (0,8~1,2 mm) õigeaegselt ja vajadusel vahetage juhtplaat välja.

Maandamine on asendamatu ettevalmistus enne lõikamist. Spetsiaalsete maandustööriistade mittekasutamine, isolaatorite olemasolu töödeldava detaili pinnal ja maandusjuhtme tõsine vananemine pärast pikaajalist kasutamist põhjustavad kõik halva kontakti maandusjuhtme ja tooriku vahel. Kontrollimaks, kas maandusjuhtme ja tooriku pinna vahelist kontakti mõjutavad isolatsioonimaterjalid, tuleks kasutada spetsiaalseid maandustööriistu ning vältida vananevate maandusjuhtmete kasutamist.